Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Silmahaigused

Diabeetikutel on suurem risk erinevate silmahaiguste, kaasa arvatud retinopaatia, katarakti (läätsekae) ja glaukoomi tekkimiseks. Kõik need haigused võivad viia lõpuks nägemise kadumiseni. Haiguste riski vältimiseks või vähendamiseks on oluline need varakult avastada. 

Retinopaatiat, mis on diabeetikute hulgas kõige levinum silmahaigus, põhjustavad reetina ehk võrkkesta veresoonte kahjustused. Mõnel juhul võivad sooned tursuda ja lekitada vedelikku. Seda nimetatakse mitteproliferatiivseks või taustretinopaatiaks. 

Kui kahjustused paranevad, tekib armkude ja võrkkesta pinnale kasvavad uued ebanormaalsed veresooned, mis põhjustavad nägemishäireid või nägemise kaotust. Seda nimetatakse proliferatiivseks retinopaatiaks ja selle haiguse tagajärjed on märksa tõsisemad. Kahjuks on retinopaatia üsna levinud, eriti pikaajaliste diabeetikute hulgas. Sellest hoolimata on võimalik nimetatud tüsistusi vältida kui hoiate oma veresuhkru taset hoolikalt kontrolli all. 

Katarakt on silmaläätse hägustumine. See haigus on sageli diabeedi varajane tüsistus. Iga-aastane silmade kontrollimine võimaldab katarakti avastada enne kui see süveneb. 

Glaukoom on silmasisese vedeliku rõhu tõus. See võib kahjustada nägemisnärvi ja viia pimedaksjäämiseni. Glaukoomi esineb sagedamini II tüübi diabeetikutel. 

Silmahaiguste riski vähendamine

Diabeedist tulenevate silmahaiguste riski on võimalik oluliselt vähendada kui võtate arvesse järgnevaid soovitusi.

  • Hoidke veresuhkru tase kontrolli all. Mida kõrgem on keskmine veresuhkru tase, seda suurem on retinopaatia tekkimise võimalus. Mida paremini inimene veresuhkru taset kontrolli all hoiab, seda aeglasemalt tekib ja süveneb retinopaatia. Hoolikas kontroll vähendab ka katarakti tekkimise võimalust.
  • Alandage vererõhku. Kõrge vererõhk suurendab retinopaatia tekkimise võimalust.
  • Loobuge suitsetamisest. Suitsetamine suurendab katarakti ja teiste diabeedist tulenevate tüsistuste tekkimise võimalust.
  • Laske kord aastas oma silmi põhjalikult kontrollida. Sageli ei esine diabeetiliste silmahaigustega inimestel mingeid sümptomeid ega valu enne kui haigus on juba kaugele arenenud. Silmaarstid saavad aga retinopaatiat diagnoosida enne kui nägemisprobleemid tekivad. Põhjaliku silmakontrolli käigus uurib arst silmapõhjade veresooni. Mida varem retinopaatia diagnoositakse, seda suuremad on võimalused edasisi kahjustusi vältida.