Probleemid jalgadega
Õige jalahooldus on oluline osa diabeetiku igapäevarutiinist. Kõrge veresuhkru tase võib kahjustada veresooni, mille kaudu kantakse jalgadesse hapnikku ja toitaineid. See võib omakorda põhjustada närvikahjustusi, verevarustuse häireid, põletikke ja jalgade väärarenguid. Diabeeti seostatakse tihti jalaprobleemide ja amputatsiooniga. Võtmata arvesse operatsioone, mis tehakse õnnetuste või trauma korral, tehakse rohkem kui 60% alajäsemete amputatsioonidest diabeetikutele. Ohumärgid Ameerika Diabeedi Assotsiatsioon (ADA) soovitab teil lasta oma jalgu kontrollida vähemalt kord aastas...
Loe Veel
Diabeet ja seksuaaltervis
Diabeet võib põhjustada häireid nii meeste kui naiste seksuaalelus. Probleemid, mis mõjutavad mehi Diabeet võib põhjustada arterite- ja närvikahjustusi, takistades verevoolu, mis on vajalik erektsiooni tekkimiseks. Meestel, kel on diabeet, esineb kolm korda rohkem erektsioonihäireid või impotentsust.1 See on üsna levinud, kuid ravitav probleem. Mõned tegurid, mis suurendavad impotentsuse esinemise tõenäosust: halvasti reguleeritud veresuhkru tase kõrge kolesteroolisisaldus veres kõrge vererõhk suitsetamine liigne...
Loe Veel
Silmahaigused
Diabeetikutel on suurem risk erinevate silmahaiguste, kaasa arvatud retinopaatia, katarakti (läätsekae) ja glaukoomi tekkimiseks. Kõik need haigused võivad viia lõpuks nägemise kadumiseni. Haiguste riski vältimiseks või vähendamiseks on oluline need varakult avastada. Retinopaatiat, mis on diabeetikute hulgas kõige levinum silmahaigus, põhjustavad reetina ehk võrkkesta veresoonte kahjustused. Mõnel juhul võivad sooned tursuda ja lekitada vedelikku. Seda nimetatakse mitteproliferatiivseks või taustretinopaatiaks. Kui kahjustused paranevad, tekib armkude ja võrkkesta pinnale kasvavad uued...
Loe Veel
Kõrge vererõhk
Kõrge vererõhk ehk hüpertensioon tekib siis, kui veresoontes ringlev veri avaldab veresoontele liiga tugevat rõhku. Süda peab siis vere pumpamiseks rohkem töötama ning see võib põhjustada mitmeid tõsiseid terviseprobleeme. Kõrge vererõhuga diabeetikutel on tõenäosus südamehaiguste tekkimiseks peaaegu kaks korda suurem kui inimestel, kel on ainult kõrge vererõhk. Uuringud näitavad, et hüpertensiooni korral on suurem risk neerukahjustuste, diabeetiliste silmahaiguste ja insuldi tekkeks. Kõrge vererõhu põhjused Ameerika Diabeedi Assotsiatsiooni andmetel on umbes 73 protsendil...
Loe Veel
Südamehaigused
Diabeet suurendab südamehaiguste ja insuldi tekkimise tõenäosust. Südame- või veresoonkonnahaigused põhjustavad umbes 75% diabeetikute surmadest. Kõrge veresuhkru tase võib kahjustada veresooni, mis omakorda põhjustab kardiovaskulaarseid tüsistusi, milleks on näiteks kõrge vererõhk, kõrge kolesteroolitase ja arterite ahenemine. Lisaks muutmatutele riskiteguritele (pärilikkus, vanus ja sugu) võivad südameprobleemide tekkimise tõenäosust suurendada: kõrge vererasvade (kolesterooli ja triglütseriidi) sisaldus veres kõrge vererõhk vähene kehaline koormus ülekaalulisus ...
Loe Veel
Neeruhaigused
Neerud puhastavad miljonite veresoonte abil teie verd ja väljutavad jääkained koos uriiniga. Diabeet võib kahjustada neerude väikeseid veresooni, muutes jääkainete filtreerimise keeruliseks. Nii on diabeet üks peamistest neerukahjustuste põhjustest. Umbes 30 protsendil I tüübi ja 10-40 protsendil II tüübi diabeetikutest tekivad lõpuks neerutüsistused või nefropaatia. Suitsetamine, kõrge veresuhkru tase või kõrge vererõhk soodustavad neerupuudulikkuse teket. Kui teie peres on esinenud neeruhaigusi, on oht neeruprobleemide tekkimiseks samuti suurem. Diabeetilise nefropaatia diagnoosimine ...
Loe Veel
Närvivalu ja -kahjustused
Kõrge veresuhkru tase kahjustab närvirakkude kesti ja närvid ei saada enam üle keha signaale nagu nad peaksid. Seda nimetatakse neuropaatiaks. Paljud inimesed teavad, et närvikahjustused võivad mõjutada käsi ja jalgu. Just sel põhjusel peaks arst iga visiidi käigus kontrollima jalgade tundeaistinguid. Samas võivad närvikahjustused mõjutada kõiki organeid - alates seedetraktist kuni põie ja suguorganiteni. Närvikahjustuste tõttu ei pruugi te tunda ka sümptomeid, mis kaasnevad madala veresuhkru tasemega. Keda ohustab diabeetiline neuropaatia? Umbes 60-70 protsendil...
Loe Veel
Hammaste ja igemete hooldus
Diabeetikutel esineb kaks korda sagedamini igemehaiguseid kui tervetel inimestel. Diabeedi korral on nii igemehaigused kui -põletikud väga levinud. Peaaegu ühel kolmandikul diabeetikutest esineb tõsiseid periodondi ehk hammast ümbritseva sidekoe haigusi. Regulaarne hammaste kontroll ja tõhus kodune hambahooldus võivad vähendada probleeme hammastega. Levinud probleemid Lisaks hambakaariesele ja igemehaigustele võib teil esineda teisi probleeme, mis on diabeedi korral üsna levinud. Soor (oraalne kandidoos) on suus tekkiv seennakkus, mida iseloomustavad valged või punased laigud...
Loe VeelPages
Probleemid jalgadega
Õige jalahooldus on oluline osa diabeetiku igapäevarutiinist. Kõrge veresuhkru tase võib kahjustada veresooni, mille kaudu kantakse jalgadesse hapnikku ja toitaineid. See võib omakorda põhjustada närvikahjustusi, verevarustuse häireid, põletikke ja jalgade väärarenguid. Diabeeti seostatakse tihti jalaprobleemide ja amputatsiooniga. Võtmata arvesse operatsioone, mis tehakse õnnetuste või trauma korral, tehakse rohkem kui 60% alajäsemete amputatsioonidest diabeetikutele. Ohumärgid Ameerika Diabeedi Assotsiatsioon (ADA) soovitab teil lasta oma jalgu kontrollida vähemalt kord aastas...
Loe Veel Diabeet ja seksuaaltervis
Diabeet võib põhjustada häireid nii meeste kui naiste seksuaalelus. Probleemid, mis mõjutavad mehi Diabeet võib põhjustada arterite- ja närvikahjustusi, takistades verevoolu, mis on vajalik erektsiooni tekkimiseks. Meestel, kel on diabeet, esineb kolm korda rohkem erektsioonihäireid või impotentsust.1 See on üsna levinud, kuid ravitav probleem. Mõned tegurid, mis suurendavad impotentsuse esinemise tõenäosust: halvasti reguleeritud veresuhkru tase kõrge kolesteroolisisaldus veres kõrge vererõhk suitsetamine liigne...
Loe Veel Silmahaigused
Diabeetikutel on suurem risk erinevate silmahaiguste, kaasa arvatud retinopaatia, katarakti (läätsekae) ja glaukoomi tekkimiseks. Kõik need haigused võivad viia lõpuks nägemise kadumiseni. Haiguste riski vältimiseks või vähendamiseks on oluline need varakult avastada. Retinopaatiat, mis on diabeetikute hulgas kõige levinum silmahaigus, põhjustavad reetina ehk võrkkesta veresoonte kahjustused. Mõnel juhul võivad sooned tursuda ja lekitada vedelikku. Seda nimetatakse mitteproliferatiivseks või taustretinopaatiaks. Kui kahjustused paranevad, tekib armkude ja võrkkesta pinnale kasvavad uued...
Loe Veel Kõrge vererõhk
Kõrge vererõhk ehk hüpertensioon tekib siis, kui veresoontes ringlev veri avaldab veresoontele liiga tugevat rõhku. Süda peab siis vere pumpamiseks rohkem töötama ning see võib põhjustada mitmeid tõsiseid terviseprobleeme. Kõrge vererõhuga diabeetikutel on tõenäosus südamehaiguste tekkimiseks peaaegu kaks korda suurem kui inimestel, kel on ainult kõrge vererõhk. Uuringud näitavad, et hüpertensiooni korral on suurem risk neerukahjustuste, diabeetiliste silmahaiguste ja insuldi tekkeks. Kõrge vererõhu põhjused Ameerika Diabeedi Assotsiatsiooni andmetel on umbes 73 protsendil...
Loe Veel Südamehaigused
Diabeet suurendab südamehaiguste ja insuldi tekkimise tõenäosust. Südame- või veresoonkonnahaigused põhjustavad umbes 75% diabeetikute surmadest. Kõrge veresuhkru tase võib kahjustada veresooni, mis omakorda põhjustab kardiovaskulaarseid tüsistusi, milleks on näiteks kõrge vererõhk, kõrge kolesteroolitase ja arterite ahenemine. Lisaks muutmatutele riskiteguritele (pärilikkus, vanus ja sugu) võivad südameprobleemide tekkimise tõenäosust suurendada: kõrge vererasvade (kolesterooli ja triglütseriidi) sisaldus veres kõrge vererõhk vähene kehaline koormus ülekaalulisus ...
Loe Veel Neeruhaigused
Neerud puhastavad miljonite veresoonte abil teie verd ja väljutavad jääkained koos uriiniga. Diabeet võib kahjustada neerude väikeseid veresooni, muutes jääkainete filtreerimise keeruliseks. Nii on diabeet üks peamistest neerukahjustuste põhjustest. Umbes 30 protsendil I tüübi ja 10-40 protsendil II tüübi diabeetikutest tekivad lõpuks neerutüsistused või nefropaatia. Suitsetamine, kõrge veresuhkru tase või kõrge vererõhk soodustavad neerupuudulikkuse teket. Kui teie peres on esinenud neeruhaigusi, on oht neeruprobleemide tekkimiseks samuti suurem. Diabeetilise nefropaatia diagnoosimine ...
Loe Veel Närvivalu ja -kahjustused
Kõrge veresuhkru tase kahjustab närvirakkude kesti ja närvid ei saada enam üle keha signaale nagu nad peaksid. Seda nimetatakse neuropaatiaks. Paljud inimesed teavad, et närvikahjustused võivad mõjutada käsi ja jalgu. Just sel põhjusel peaks arst iga visiidi käigus kontrollima jalgade tundeaistinguid. Samas võivad närvikahjustused mõjutada kõiki organeid - alates seedetraktist kuni põie ja suguorganiteni. Närvikahjustuste tõttu ei pruugi te tunda ka sümptomeid, mis kaasnevad madala veresuhkru tasemega. Keda ohustab diabeetiline neuropaatia? Umbes 60-70 protsendil...
Loe Veel Hammaste ja igemete hooldus
Diabeetikutel esineb kaks korda sagedamini igemehaiguseid kui tervetel inimestel. Diabeedi korral on nii igemehaigused kui -põletikud väga levinud. Peaaegu ühel kolmandikul diabeetikutest esineb tõsiseid periodondi ehk hammast ümbritseva sidekoe haigusi. Regulaarne hammaste kontroll ja tõhus kodune hambahooldus võivad vähendada probleeme hammastega. Levinud probleemid Lisaks hambakaariesele ja igemehaigustele võib teil esineda teisi probleeme, mis on diabeedi korral üsna levinud. Soor (oraalne kandidoos) on suus tekkiv seennakkus, mida iseloomustavad valged või punased laigud...
Loe Veel